Pakrireisid

Saarte vanimad elanikud pole inimesed, vaid hoopis keegi muu

Suur- ja Väike-Pakri saared, mis paiknevad Eesti loodeosas ja kuuluvad maastikulise rajoneeringu järgi Põhja-Eesti lavamaa koosseisu selle akvatooriumil jätkuva põhjaservana, on suurte rändrahnude poolest sealsele piirkonnale väga tüüpilised – rahnusid ümbermõõduga üle 10 m on rohkesti (~ 80 rahnu 100 km kohta) ning nad on seal esindatud Põhja-Eestile iseloomuliku kivimi – aluskorra varaplatvormilise graniitintrusiooni massiivse jämedateralise rabakivigraniidiga. Selle avamusi on rohkesti Lõuna-Soomes, kuid kivimi vähene püsivus kestval jääkandel toob kaasa nende suhtelise hulga järk-järgulise kahanemise… Read More »Saarte vanimad elanikud pole inimesed, vaid hoopis keegi muu

Kuidas kujunes Pakri saarte pinnakate selliseks nagu ta tänaseks on?

Pakri saartel on pinnakatte paksus väike, kõikudes mõnest sentimeetrist mõne meetrini. See on tingitud eelkõige sellest, et need saared kuuluvad nagu Põhja-Eesti tervikuna mandriliustiku erosioonialasse. Võib arvata, et taanduvas liustikus oli settematerjali sisaldus väike, mistõttu ka näiteks moreeni paksus ei saagi suur olla. Pinnakatte paksus on Väike-Pakril suurem põhja- ja läänerannikul. Suur-Pakril on kvaternaarisetteid tüsedamalt põhjarannikul ja saare lõunaotsa jääval kõrgendikul. Suurem paksus mõlemal saarel on seotud Läänemere rannamoodustustega – maasäärte ja kuhjeliste terrassidega. Pinnakattega… Read More »Kuidas kujunes Pakri saarte pinnakate selliseks nagu ta tänaseks on?

Kust pärinevad Pakri saarte kohanimed?

Kohanimed on suhteliselt püsivad ja sisaldavad informatsiooni varasematest aegadest, olles väärtuslikuks allikaks ka looduskeskonna muutuste kindlakstegemisel. Eesti lääne- ja põhjarannikut ning paljusid saari on sajandeid asustanud rannarootslased, kes on jätnud sügava jälje ka kohanimedesse. Rannarootslaste elupaikade kohanimed on eestlastele võõrapärased. Ka tänapäeva rootslasele ei ole nad kõik mõistetavad, kuna säilitavad endas sageli vorme ja sõnu, mis ei ole enam üldtarvitatavad või on tänapäeval keelest hoopiski kadunud. Ilmselt raskendab nende mõistmist ka mitme keele segunemine. Põliselanikkonna… Read More »Kust pärinevad Pakri saarte kohanimed?

Militaartegevuste kohutavad tagajärjed Pakri saartele

Paljusid Eesti saari on kasutatud aegade jooksul militaarseks otstarbeks, mis on muutnud nii saarte pinnamoodi kui taimkatet. Ka Pakri saari on kasutatud mitme sajandi vältel sõjaliste ehitiste rajamiseks ja õppepolügoonina. Pakri poolsaar ja Pakri saared omandasid sõjalise tähtsuse sajandeid tagasi, mida tingis geograafiline asend ning soodsad looduslikud tingimused laevastiku peatuskohana. 18. sajandi algus seostub suurte ehitusplaanidega Väike-Pakril, mil Peeter I alustas Pakri lahte sõjasadama rajamist. Kavas oli ehitada Pakri poolsaare ja Väike-Pakri vahele tamm, mis… Read More »Militaartegevuste kohutavad tagajärjed Pakri saartele

Kõik, mida Pakri saarte elanikud on läbi aegade pidanud läbi elama

Pakri saarte rootsipärane nimi Rogoy esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1283. aastal, kui Taani kuningas Erik Glipping kinnitas Dünamünde (Padise) kloostri valdused. Rootsi keeles on Suur-Pakri nimi Stora ehk Västra Ragö, saksa keeles Gross-Rogo. Väike-Pakrit nimetatakse vastavalt Lilla ehk Östra Rägö, saksa keeles Klein-Rogö, Rägö üheks tõlkimise võimaluseks on ka rannakaer (A. Sarv suuliselt autorile, 8. 12. 1997). Eestikeelne tõlge on “Suur”. Lääne-Rukkisaar ja Väike- e. Ida-Rukkisaar. Saartele nime andnud rootslaste täpne saabumisaeg Pakri (Rägöviki) lahe… Read More »Kõik, mida Pakri saarte elanikud on läbi aegade pidanud läbi elama

Millega uuriti enne nutitelefone Pakri saartel ilma?

Pakri saared asuvad Paldiski linnast läänes: Väike Pakri 4 km ja Suur Pakri 8 km (saarte keskelt mõõdetuna).Kuna peale Paldiski meteoroloogiajaama teisi ei ole, siis kasutatakse saarte ilmastiku iseloomustamiseks peamiselt selle andmeid.Saarte merelisuse hindamiseks on lisaks kasutatud ka Naissaare ja Osmussaare jaamade andmeid. UuritusPakri meteoroloogiajaam rajati 1865. aastal 3-4 km Paldiskist põhja poole Pakri poolsaare tippu majaka juurde 22-25 m kõrgusele klindi lähedale. Kuni 1930. aastani nimetati jaama Pakerordi meteoroloogiajaamaks. Vaatlusväljaku asukohta on korduvalt muudetud.… Read More »Millega uuriti enne nutitelefone Pakri saartel ilma?

Kas nendel saartel elavad tõesti inimesed?

Kas nendel saartel elavad tõesti inimesed? Pakritel ei ela ainult veisekarjad ja linnuparved. Kaugeltki sellest. Saartel elavad ka kohalikud elanikud väga mõnusat ja rahulikku elu. Läbi ajaloo on saartel olevad külad läbi tule ja vee käinud ning on tänapäevani säilinud. Üks neist on näiteks Väike Pakri Suurküla. AjaluguSuurküla taludest on suurem osa nimetatud ürikutes juba aastast 1637, kuid tõenäoliselt on nad sellest veelgi vanemad. Varem kuulus Väike Pakri kokku Laokülaga Pakri poolsaarel, kus ka asus… Read More »Kas nendel saartel elavad tõesti inimesed?

Matkarajad Pakri saartel

Matkarajad Pakri saartel Ahoi-ahoi, reisirahvas! Siin blogipostituses saad üldise ettekujutuse Pakri saartel olevatest matkaradadest ning milliste vaatamisväärsusteni need viivad. Kõik ikka selleks, et oma limiteeritud aega saartel paremini planeerida saaksid ning võimalikult palju erinevaid kohti avastaksid. Väike-Pakri Väike Pakrit lahutab Paldiskist 3km laiune Pakri väin. Otse Põhjasadama vastas paikneb endise Väikeküla poollagunenud sadamakai. Külast on järel mõned taluvaremed. Liikudes mööda rannikut ülespoole, jäävad teele suur postvundament ja endine paemurd. Matkarada kulgeb mööda võimsat 4km pikkust… Read More »Matkarajad Pakri saartel

Kes on need Pakri saarte asukad, kes iga päev saari mineerivad?

Ei, jutt ei ole mingist võõrast välisriigi eriüksusest, kes sõjaajast saati saartel pesitseb ning kohalikku elu lõhkeainetega terroriseerib. Vastupidi. Jutt käib kõige malbematest ja tagasihoidlikumatest elusolenditest, keda maamuna pealt leida võib.Ja miinide all on mõeldud hoopis lehmakooke.Saage tuttavaks – šoti mägiveis! Kes on Šoti mägiveis? Šoti mägiveis (inglise keeles highland cattle, ladina keeles Bos taurus) on veislaste (Bovidae) sugukonda kuuluv loomaliik. Šoti mägiveis on vanim registreeritud maatõugu veis, kes on võetud ka tõuraamatusse. Keskmine eluiga… Read More »Kes on need Pakri saarte asukad, kes iga päev saari mineerivad?

Kõik, mida pead teadma Pakri saarte transpordi kohta

Oled juba reisi Pakri saartele planeerinud või on alles planeerimine pooleli. Kindlasti tekivad Sinu peas küsimused, kuidas ja millega üldse sellele saarele saada ning millega saarel kohapeal liigelda. Lühidalt öeldes saab saarele laevaga ning kohapeal on võimalused liikumiseks nii jalgsi, rattaga kui ka veoautoga, kuid detailset kirjeldust kogu transpordi kohta saad lugeda järgmistest ridadest. Paldiski Lõunasadam Paldiski Lõunasadam on ASi Tallinna Sadam koosseisus olev sadam Paldiskis, Pakri poolsaare edelarannikul, Pakri lahe kirdeosas, Paldiski Põhjasadama kõrval.… Read More »Kõik, mida pead teadma Pakri saarte transpordi kohta