Kes on need Pakri saarte asukad, kes iga päev saari mineerivad?

Ei, jutt ei ole mingist võõrast välisriigi eriüksusest, kes sõjaajast saati saartel pesitseb ning kohalikku elu lõhkeainetega terroriseerib. Vastupidi. Jutt käib kõige malbematest ja tagasihoidlikumatest elusolenditest, keda maamuna pealt leida võib.
Ja miinide all on mõeldud hoopis lehmakooke.
Saage tuttavaks – šoti mägiveis!

Kes on Šoti mägiveis?

Šoti mägiveis (inglise keeles highland cattle, ladina keeles Bos taurus) on veislaste (Bovidae) sugukonda kuuluv loomaliik. Šoti mägiveis on vanim registreeritud maatõugu veis, kes on võetud ka tõuraamatusse.

Keskmine eluiga on 15-22 aastat.


Välimus

Inimese kõrval on tegu üpriski piraka loomaga, kuid kui teda teiste veislastega võrrelda, siis on nad pigem väikesevõitu. Isaste kõrgus jääb umbes 120 cm kanti ning emastel 107 cm.

Tänu oma paksule kasukale, on nad võimelised kohanema igat sorti ilmaga.
Neil on kaks karvkatet. Pealmine on pikk ja tokerjas, alumine lühike ja pehme.
Suvel palavaga heidab ta pealmise karva maha.

Reeglina on lõviosa karjast kuldpruunika karvaga, kuid ei ole harv nähtus ka mustad või triibulised isendid.

Šoti mägiveisele on veel omane kuni 1,2-meetrine sarvepaar. Sarvi kasutavad nad heinapalli lahtiarutamisel, enda sügamisel ning puuokste allapainutamisel.

Kaalunumber kõigub 400 kg kuni 1000 kg vahel.

Šoti mägiveised on head mägironijad, vastupidavad ja jõulised.

Mägiveised on tuntud oma pikkade ripsmete poolest, mis teevad neist tõelised “võrgutajad”. Ühelgi teisel ​​maatõugu veisel ei ole selliseid.


Iseloom

Šoti mägiveise iseloom ei peegeldu sugugi tema välimuses. Võimsad sarved, kogukas keha ning tõsine näoilme esitlevad veist kui ohtlikku looma.

Reaalsus on aga sellest väga kaugel.
Šoti mägiveised on sõbralikud ning pigem arad.
Paljalt üheainsa inimese nägemisest piisab, et sajapealine kari kabuhirmus tuhatnelja põgenema panna.

Omavahel nad sarvi maha ei jookse ning nende päevane tegevus koosneb rohu söömisest ja rahulikult ringi tuiamisest.

Kui tahta neist Pakritel üks korralik pilt kätte saada, tuleb neile väga vaikselt ligi hiilida, sest kui juba üks veis Sind talle lähenemas näeb, vallandub täielik massihüsteeria.


Toitumine ja sigimine

Mägiveised on sööda suhtes vähenõudlikud ja lepivad ka kidura rohu ja puulehtedega.

Lehmade emaomadused on suurepärased.

Šoti mägiveis kasvab aeglaselt, seetõttu on ta teiste mägiveistega võrreldes pikaealisem.

Lehmad saavutavad suguküpsuse kolmeaastaselt. Vasikad on suhteliselt väikesed. Nad kaaluvad 24-40 kilo.

Mägiveised on väga viljakad. Nad ei vaja poegimisel abi.

Mägiveised on suutelised poegima veel 19-aastaselt.


Ajalugu

Mägiveised on vana ja tuntud tõug. Neid on karjatatud karmil Šotimaa maastikul alates kuuendast sajandist.
Ei ole teada, kas nad on algselt pärit Šotimaalt või tõid viikingid nad Skandinaaviast Suurbritanniasse.

Mägiveistest on säilinud andmed alates 18. sajandist ja sugupuid arvestatakse alates 1885. aasta tõuraamatust.


Šoti mägiveise liha ja piim

Mägiveise piima rasvasisaldus on väga kõrge. Kui teistel veisetõugudel jääb piima rasvasisaldus vahemikku 2,5-4,5%, siis šoti mägiveise piima rasvasisaldus on üle 10%.
Šoti mägiveise liha on hinnatud just lahja, õrna ja küllsulikuma maitse poolest.


Kas ei tundu mitte huvitav loom?

Kui soovid neid kohata, on ainuõige variant tulla neid külastama Pakritele. Pakri saarte šoti mägiveised ei ole kuskil aedikus kinni, vaid liiguvad saartel täiesti vabalt ja iseseisvalt ringi.

Kokku on neid pea 500 tükki ning nad elutsevad umbes sajapealistes karjades. Seega tõenäosus Pakri saartel šoti mägiveist kohata on äärmiselt kõrge.

Veised tõid saarele firma nimega “Pakri Tarvas OÜ” ning igapäevaselt hoiavad kohalikud elanikud neil silma peal.

Ah jaa! Saarel liikudes on soovitatav oma jalgeesist jälgida, sest veistele tõesti meeldib saarte pinnast orgaanilise väetisega üle külvata.

Igatahes, veised ootavad juba sind ja kohtume saartel juba õigepea!


infoallikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0oti_m%C3%A4giveis
http://magiveis.ee/dont-miss-our-next-event/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.