Matkarajad Pakri saartel

Matkarajad Pakri saartel

Ahoi-ahoi, reisirahvas! Siin blogipostituses saad üldise ettekujutuse Pakri saartel olevatest matkaradadest ning milliste vaatamisväärsusteni need viivad. Kõik ikka selleks, et oma limiteeritud aega saartel paremini planeerida saaksid ning võimalikult palju erinevaid kohti avastaksid.
Väike-Pakri

Väike Pakrit lahutab Paldiskist 3km laiune Pakri väin. Otse Põhjasadama vastas paikneb endise Väikeküla poollagunenud sadamakai. Külast on järel mõned taluvaremed.

Liikudes mööda rannikut ülespoole, jäävad teele suur postvundament ja endine paemurd. Matkarada kulgeb mööda võimsat 4km pikkust paeastangut. Tuultele avatud loopealne on kaetud madala kadastikuga, millele annavad värvi kollaste õitega põõsasmaranad ja hunditubakad, oranžide kobaratega kääbuspihlakad, pisikased ning kuuse roomavad vormid.

Ümbrusele saab pilku heita lihtsast tuletornist või meremärkidelt, pangalt avaneb uhke vaade kirkale Pakri poolsaare pangaseinale ja Paldiskile. Tuletorni lähedal saavutabki peaaegu veepiirilt kerkiv pank oma tippkõrguse – 17m.

Saare põhjatipus avaral Pliiku otsal paiknevad 1917. aastal ehitatud suurtükipatarei kaevikud ja tulepesad. Tähelepanu pälvivad rannale langenud hiiglaslikud paelahmakad, mis nüüd kaitsevad astangut lainete eest (NB! Kaugele eenduvad paenukad on kruusa ja libeda rohuga kaetud, seetõttu tuleb siin olla väga ettevaatlik, eriti lastega!). Saartevahelise väina suudmesse lõikuval neemel on kolmeks lõhenenud suur rändrahn, väiksem seisab väina kaldal. Lahes on näha kolme laevavrakki. Läänesaarele viiva tammini jõudmiseks tuleks minna üle kivise kadakavälu teele ja läbida sõjaväelinnak, sest tee viib tammile, järgmise ääres on Lääneranna kivi ja paar väiksemat rahnu, otse minnes aga jõuab Suurkülla, kus on rootslaste värskelt ehitatud hooned. Seal kandis võib kohata ka lambaid. Sealt läbi saare kõndides saab tagasi sadamasse – kogu ring on ca 12km pikk.

Suur-Pakri
Neemele jõudes jääb paremale rannavalliga eraldatud roostikujärvik. Vana vaatetorn on püstloodsete varjestamata redelite tõttu ohtlik, kuid hea ronija saab siit võrratu elamuse teda ümbritsevast vee ja maa stiihiast. Rauakoluhunnikutega liivase lahe kaldal saab supelda ja piknikku pidada. Seejärel algab 6-8-meetrine pankrannik, rada juhib mööda klibuvalli loodesse sirutavale neemele, mille tipus on 1920. aastatel püstitatud veidi viltune tuletorn. Pangal laiub kogu saare põhjaosa hõlmav lage, paljude järvikutega Looniit, mida on hoidnud võsastumisest ka pommitamisega kaasnenud põlengud. Kui on plaan mõlemad saared sama päevaga hõlmata, tuleb läänerannalt läbi loopealset kulgevat peateed pidi tagasi itta suunduda. Teele jäävad Suurkivi, rändrahnud ning suur Lihlviki rannajärv. Põhjapoolse “suure ringi” pikkus on umbes 24km.
Läänerannalt jätkates viib looklev rada mööda järvikutest ja jõuab 3km pärast Rannaküla asemele, kus on näha kivivaresid ja rohtunud teid. Viljaka lõunaosa tipu lähistel on 1890. aastal ehitatud Kivikiriku vare ja suhteliselt korras kalmistu.
Üle mere paistab (3km) Pedase nina. Kuna saartevahelise väina rannik on soine ja võsastunud, tuleb liikuda mööda teed tagasi põhja poole, läbides ka Suurküla ning Lepikuküla, kus asusid sõjaväeosad. Peale seda viib tee üle tammi tagasi sadamasse.

Viska pilk peale ka meie blogipostitusele, mis räägib saartel olevatest transpordi võimalustest. See kindlasti aitab Sul paremini oma reisipäeva planeerida!

Näeme saartel!

1 thought on “Matkarajad Pakri saartel”

  1. Tere!
    Sooviks külastada nii Suurt kui ka Väikest Pakrit. Meid on kokku 10 inimest (5 täisk. ja 5 last). Saartel liikumiseks võiks olla kastiauto. Mis oleks hind?

Vasta Anne-Lii-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga