Kas nendel saartel elavad tõesti inimesed?
Pakritel ei ela ainult veisekarjad ja linnuparved. Kaugeltki sellest. Saartel elavad ka kohalikud elanikud väga mõnusat ja rahulikku elu. Läbi ajaloo on saartel olevad külad läbi tule ja vee käinud ning on tänapäevani säilinud. Üks neist on näiteks Väike Pakri Suurküla.
Ajalugu
Suurküla taludest on suurem osa nimetatud ürikutes juba aastast 1637, kuid tõenäoliselt on nad sellest veelgi vanemad. Varem kuulus Väike Pakri kokku Laokülaga Pakri poolsaarel, kus ka asus rootslasi. Nad kuulusid ühe ja sama vakusse Keila mõisa all.
Aastal 1628 ostis Padise mõisnik Thomas von Ramm Väike Pakri saare. Sellest peale kuulusid Väike ja Suur Pakri saared Padise mõisa alla 300 aastat. 1930 aastatel ostsid Pakri saarte talupojad oma talud vabaks Eesti riigilt. Väike Pakri Suurkülas oli siis 14 talu pluss Pöhli (kooliõpetaja) majapidamine.
Nõukogude Venemaa
Sügisel 1939 nõudis Nõukogude Venemaa saared endale sõjaväebaasiks ja elanikud sunniti saartelt minema aastal 1940. Juba samal aastal sai osa nüüd kodutuks jäänud rahvast asuda ümber Rootsi. Ülejäänud pöördusid sõja aastatel saartele tagasi lühikeseks ajaks, aga 1943-1944 aastel toimus üldine pagemine Rootsi läheneva Punaarmee eest. Sealt peale jäid saared Nõukogude sõjaväe haardesse kuni 1990 aastate alguseni ja kogu endine hoonestik hävis.
Peale vabanemist ja Eesti omandireformi alustasid pakrilaste järeltulijad küla üles ehitamist endise küla plaani järgi.
Tänapäev
Ka tänasel päeval on küla veel alles ning reaalselt toimiv. Külas elavad inimesed ning maju on moderniseeritud ning juurde ehitatud.
Kui Sul tekkis huvi külale oma silmaga pilk peale visata, siis broneeri omale aeg reisile juba täna!
